Pobeda nr2 Töödejärgus.

See Pobeda sattus minu juurde tänu sellele et õigel ajal olid silmad lahti ja soov säästa auto niisama tänaval seismisest. Auto omanik usaldas mulle auto hoovile seisma ja ütles et kui leian kellegi kes soovib teda siis võin sebida müügi või ka ise ära osta. Kuna asjaga kiiret ei olnud siis vanake seisis minu juures terve suve ja nokitsesin vaid niipalju et pidurid peale ei jääks ja proovisime käivitada, auto käis ka topkaga. Kuid paak oli kuival ja mingi kaval väike lukk ees, võtmeid polnud ja seega ei süüvinud teemasse.

Mingi aeg hakkas hoovil kitsaks jääma ja kuna ma omale sellist ei soovinud siis panin auto müüki ja tegelesin siis suurema hulga kummaliste tegelinskitega kes helistasid ja tingisid ja kõike muud kummalist. Käidi vaatamas aga iga suurema rooste pleki puhul iniseti ja taheti hinda kaubelda. Pagan küll ega auto ju 5 a vana pole vaid 50 aastat vana. Küll aga teadsin et suuremalt osalt on tegu originaalse autoga. Lõpuks tekkis ostja.Teiselt poolt lahte. No ega temagi siis muidgist tingimata ei saanud jätta. Kuid ära ta selle ostis ja vana omanikuga said asjad korda aetud ning dokumendid vahetasid omaniku.

Samal ajal oli mu töötoas teine pobeda tegemisel. Vana tuli ja vaatas et ma vist peaksin nyyd kätte võtma ja ka selle pobeda ära keevitama ja ülesse ehitama ning ära värvima. Oleks ma ennem ette teadnud et niipalju kummalist tööd on selle vana kesta sees peidus siis poleks hakanud vist vaeva nägema. Tänaseks päevaks aga on suurem jagu asju tehtud ja kere ootab värvimist. Kuigi kummaline on see et enamus värvijaid kellega ma olen proovinud sellest rääkida hakkavad kuidagist ühte juttu rääkima kohe: et neil tööd palju ees ja praegu pole aega. Ning ka hinna ütlevad kohe üpris kõrge.

Küll aga panen siiakohale nyyd pilte ritta.

Paistab et nagu pole vigagi? Oi kui palju seal üllatusi tuli.

Kõvem lammutamine.

Kahtlane volt tagatunnelil. Lisaks ei käinud ka tagauksed oma aukudesse. vaid kere peale.

Liivaprits läks eriti kulukaks kuid tehtud oli ka palju. Samas olid siiski mõned detailid väga suvalt üle lastud ja kõveraks lastud.

Sellel pildil olen ma Põlvas oma tuttava juures tutvumas tema pobedaga ja selle eripäradega. Karbi kujud ja muud kohad pakuvad omale huvi, kuigi jah mu tolleaegsele silmarõõmule pakub see vanake huvi vist....

Vahepeal sai lastud mitmeid detaile kergema liivapritsiga puhastada ja siin on nad ootel et saada peale happekrundi kate.

kõik plekid said liivapristiga puhastatud kuid selliste meeste juures kes teavad ka auto plekid midagi et seda mitte rikkuda. Nüüdseks on juba kõik detailid happekrunditud ja epokrunditud. Kapoti allkülg sai küll kena võrreldes varasemaga.

Peale pikemat perioodi kui autot sai keeviatud ja eeltööga tegeletud sai proovida kas ka nina kokku istub. Väga tüütu töö. Pildil on näha veel lõpuni parandamata iluvõre. Lihtsalt pikemalt polnud teist võret võtta kust vajalikku tükki saada. Suurem õnnetus on selles et kogu nina istub kokku vaid pinge all ja seda kokku painutada on paras piin.

Peale pikemat pingutust on kogu põhi mitems kohas paigatud serv servaga tasa ja välja lõigatud kõik vana mäda ja n-liidu aegne remont.

Vahetatud on karbid, kerepoolsed tiivaääred on käsitsi tehtud, tagaluugi servad on lastud profiil uuesti teha ja uuesti külge ehitatud. Pagasnikus on mitmeid kohti välja lõigatud ja vahetatud. Kõik vahed ja liited on kerehermeetikuga üle kaetud ja kogu põhi epokrunditud.

Sobitatud on nii tagatiivad kui esitiivad, lõpuks ka uksed mahuvad oma ukseauku ja käivad.

Terve auto peale on kulunud ca 10Kg pahtlit sest autol pole ruutsentimeetritki mis ei vajaks pahteldust. Auto on ca 3 korda korralikult üle krunditud erinevates etappides ja Kogu töötundide arv minul üksi ulatub hetkel juba ca 380 ne tunnini. Plus veel mitmete teiste härrade abi. Lootus on et peale külmade minekut saab ka lõpuks selle auto värvimisse viia.

Kes on kokkupuutunud sellise autoga peaks teamda et vene auto koostetäpsus on kõikuv sõltuvalt sellest kas auto tehti enne või peale palgapäeva. Mul on kuri tunne et see auto tehti peale palgapäeva sest kokkuistuvaid detaile siin pole. Iga kui viimane detail vajas üüratult sobitamist ja sättimist ning ümbertegemist. Vähemasti kui värvi alla saab siis on küll üks õnnis päev minu jaoks.

 

Jätkan kui tekib uut piltmaterjali.

 

Made with Namu6