Opel Senator A2 1986 2,3TD

See auto on ilmselt viimane liikuv ja ülevaatusega diiselmootoriga senator a seeria auto eestis. Mitte kuskilt pole kuulda et keegi oleks mõnda liikumas näinud.

Auto sai ostetud kirju diisli asenduseks, kirju diisel oli truu suksu ja võõratesse kätesse antuna sai asi otsa. Sai natuke aega siis otsitud ja leidsin ühe enamvähem hea kerega auto. Oli teine 3 aastat garaazis seisnud ja seda seetõttu et omanik oli hoolitsev oma auto suhtes. Tegu oli naisterahvaga. Küll aga oli mootoris mingi kala sees ja ei käinud teine üldse terve häälega. Seega tuli minna lattu ja otsida teine mootor. Kuna kunagi ammu olin ühe sellise mootori lattu saanud siis sai kohe ka ära vahetatud ja teine mootor käis nagu kell.

Siis seisis auto terve talve ja kevadel tuli soov asi lõpuni teha.

Auto oli enamvähem laiali võetud ja keevitasin uued karbid ja uue tiivaääre. Samuti sai keevitatud uus tagatule nurk. Vana oli avariilisuse tõttu kõvasti roostes. Kokkuvõttes saab ülesse lugeda kõik mis vahetatud aastaks 2009.

Vahetatud:

karbid, ühe külje uksed, stanged, tagatulenurk, esi ja tagatuled, mootor,esitiivad, suunatuled ees, terve salong(nahk), armatuurlaud(tume), pidurisadulad 2tk, tagumised õõtsad(taastatud ise), esisild tervikuna(taastatud ise), etteandepump, esiklaas, tagaklaas, rool....

Aega kulus ca 1 kuu. Värvitud sai ise ja seda 10 kraadi juures angaaris. Kukkus välja nagu kukkus aga omale tööl käimiseks sobib küll.

Kuna auto on liiga julgelt värvitud siis on põhiküsimuseks et miks nii kirju. Vastus on et MIKS MITTE! retroauto võib olla vabalt selline.

Teine vastus oleks et : ma ei suutnud otsustada kumba värvi värvida.

Kolmas ja aus vastus on et : Minu arvates sobivad kirkad värvid vanale ja isikupärasele autole õiges sobituses ja õiges stiilis , kohe väga kenasti.

Võite kiita , võite laita aga mööda ei vaata.

 

Mootoriks siis 2,3 R4 Turbodiisel. vähelevinud aga tehase originaal. Kaks õlifiltrit, üks karteriõlile ja teine enne turbosse minekut, et turbolaagritel oleks eriti puhas ja jahedam õli. Mootoril on ka õlijahutusradikas tiiva sisse toodud.

Nahksisu oli jällegi laost, uksepapid ja põhjavaibad laost, kõik muud osad ka laost. Algne tehase odav sisu( nimetatakse kotiriideks) sai ära visatud viisil nagu seda tehti pimp my ride seeriates.

Ringi sõites saadab alati natuke üleliigne tähelepanu. Samas on Konservatiivse ja igava eestlase jaoks see auto ilmselt liig mis liig. Vaadake mis tooni on enamiks ostukeskuste parklaid: hallid ja tumedad. Sealt ka konservatiivsus. Aga kuna mulle igavad inimesed ei meeldi siis jätkan ka edaspidi kirgaste ning intensiivsete värvide ja toonidega.

 

pildid siis kronoloogiliselt sobitatud ja ootavad lisa.

 

 

Need veljed viisin üsna kiiresti vanametalli, eriti koledad

istmerelsse parandades koorus välja tõde et recaro käsi on nahkistmete tootmise juures olnud.

Angaaris vaevalt 10 soojakraadi juures värvitud ja lakitud auto kohta pole paha. Põhjus : polnud aega oodata kambrijärjekorras ja ka hinnad olid 2007.2008 vahemikus ikka suht laes, iga koht kust küsisin, tahtis kohe rikkaks saada kui kuulsid et kahevärvilist tahan. Saatsin kõik pimedatele aladele ja tuletasin vanu oskusi meelde olematutes tingimustes.

Auto on poleeritud ja rõõmu kui palju.

Auto on siis valmis ja legaalne, passis mitmevärviline ja ülevaatusega liikuv retroauto. Valmis sai 2008 aasta kevadel.

Tagavedrud olid väsinud. Nüüdseks on alla saanud Omega A Caravani tagavedrud mis on tagaosa kõrgemale tõstnud.

Lisame veel juurde!

Made with Namu6