Cadillac Deville Coupe 1969 nokitsemist pikaks ajaks

Me armastame rauast autosid mis on raami peal ja mida veab edasi V8 tüüpi jõuallikas. Kunagise maailma üliriigi luksusliku elustiili teenäitaja ja kõige ilmsem esindaja Cadillac aastast 1969 jõudis meie töökotta tänu varasema aktiivse töötegevuse tulemusele ja sellele et olen kunagi nokitsenud valmis ühe kere, cadillaci foorumis aktiivsele adminnile. See tööde järk on leitav tehtud tööde alt.

Kuna selle auto omanik on militaarimees siis pole tal endal aega seda kallikest nokitseda selles töömahus mida ta hing ihaldab. Seega tuleb appi motoristi klubi hoolsad ja visad hinged. Auto oli algselt hall metallik aga teadu pärast korduvalt värvitud ja samas ikkagi oli hetke seis nutune ja auto tuhm ja värv auklik. Selleks et mitte seda kuuemeetrist kaunidust hukka lasta, tuleb ette võtta meeletu töö.

Auto peaaegust algosadeks ja kõik keredetailid haljaks vanadest värvikihtidest, kust vaja sealt keevitada, uus eeltöö kaasaegsete materjalidega, uus värv, auto ka uuesti kokku panna. Raam liivapritsida ja värvida, jne jne jne.

 

Siit maalt hakkame vaikselt kajastama töid mis on venitatud mitme pika kuu peale ja mida teeme etapiviisiliselt.

 

esmalt lisan paar pilti hetkest kui auto sõitis veel omal jõul töökotta ja algas kõige selle metalli laiali harutamine.

Njaa nii ilus ta oligi sisse sõidul. Pole nagu väga vigagi või mis? Ai aga teha on niiiiiiiiiiiii palju veel.

Esimese tööpäeva lõpuks oli kahe mehe töö tulemusena lahtiharutatud kogu see ilu mis loob Cadillaci võlu nina peal. Kõik poldid ja mutikad pakitud ja sildistatud, kõik nodi pakitud kastidesse. Stanged on keeratud lõpuks ka pakkekilesse et juhusliku kriimustamist ei tekiks ja siis lattu.

Esitiiva seest pudunes välja vana hiirelõks kus küll kedagi polnud aga tundub et mikide maal oli vanal omanikul mingi mikiga kõva sõda. Kes võitis või kaotas seda ei tea.

Teise väga pika tööpäeva lõpuks oli ettevaatlikult eemaldatud kõik tagaosa kroom ja enamus salongi ning kõik ninapaneelid, kõik küljeklaasidega seonduv, samas on auto säilitanud veel liikumisvõime. Vaja liigutada lattu teist. Kere jäi vanal aastal veel raamile ja uue aasta esimese kuu jooksul tegeletakse keredetailidega. Kokku läks siiski kahel mehel aega demontaazile ja pakkimisele ning sildistamisele ca 4 päeva. Kõik juhtmeotsad said tähistatud siltidega jne jne.

Peale suure hulga raskema ja uhkema metalli eemaldamist kakkus muidu soliidne auto mööda hoovi nagu rakett ringi. Ei julenud pedaali puutugi.

Paistab et liivapritsimeestel tuleb ohtralt tegevust.

Kastide kaupa nodi mahtus auto oma enda pagasnikusse, klaasid sai keeratud paksu pakke papi ja pakke kile sisse. Lihtsalt igaks juhuks, siis ei pea hiljem neid neegrite käest ostma hakkama.

Ohtralt kraapimist ja värvi keemilist eemaldamist.

Peaaegu 2kord 2 meetrit ühest lehest kapott, andis ikka kraapida.

Lisaks veel ka ralaka ja vastava kettaga üle haljaks, ilma metalli kahjustamata.

Palju kauneid haljaid detaile peale 30 tundi kraapimist, lihvimist ja peale 5 purki keemilist eemaldit. Tehtud on pagasiluuk, tiivad, kapott, uksed.

Üks tiibadest võrdeks kommunismikantsi sõjavõidu au nimelise auto kapott. (pobeda )

 

Järnevalt tuli korda teha need tiivaalumised nurgad mis ülemisel pildil on ohtra pahtliga lapitud.

Kui nurgad tehtud siis tuli aeg ka lahtuda see 40a kestnud liit , kere ja raam eraldada.

Siis sai järg ka kätte lahutamaks mootor raamist ja raam puhastada õlist ja muust et saaks ta viia liivapritsi.

Ülemisel pildil ootab siis vana ja roostene raam hommikust liivapritsi ning alumisel pildil on raam lõpuks juba puhastatud ja üle inspekteeritud et asi on raudne ja ühtegi üleliigset auku ja muud pehmet kohta pole. Luba antud lasta selga happekrunt,epokrunt ja veokiraami värv. Siidmattmust ta olema peab!

Ja ongi üks kena raamike valmis.

Edasiselt pidin tähelepanu pöörama kere ettevalmistusele ja liivapritsi viimisele. Kere enda jaoks sai ekstra tehtud igas suunas liigutatav raam, mida ka edasistes projektides oleks võimalik kasutada, abiraam on käsitöö ja pidas kõiksugu vintsutused mitmel transpordil vastu. Alumisel pildil on nähtav põhi ja oli karta et see saab auklik olema, õnneks oli vaid kole pinnarooste ja peale pritsi oli asi kaunis ja tugev. Vahetusse läks vaid üks jalgealuste plekk.

Mingi pagana näriline oli omale lukskorteri teinud ja selle mugavalt soojustanud ja ennast sisse seadnud. Selle tõttu ka ei töötanud ei salongi ventilatsioon ega ka soojendus. Pahalasega oli kõvem lahing maha peetud, tiiva demontaazil pudunes tiivast välja kolm vana hiirelõksu. Kahtlustatavat ei tabatud kodust.

Saabus ka see hea päev kui sai kerel klaasid maha lõigatud ja klaasiraamid puhastatud ning kere välja veeretatud ja treileri peale pandud, sõit viis liivapritsi bussipargis.

Liivapristsi eelselt oli kartus et saab olema sõelapõhja palju, õnneks selgus et mikimaa plekk oli kvaliteetne ja vahetust vajab vaid üks tagaalanurk ja kaassõitja jalgealune plekk. Ainus mis meele mõruks teeb takkajärele: töömehele kes lohviku taga oli sai selge sõnaga öeldud et katusel võib lasta puhtaks vaid raamistik seestpoolt, sile plekk tuleb jätta puutumata. No aga ega ju lohvikumees on alati targem ja lasi terve katuse altküljelt oksiidist puhtaks. Välja nägi viimase peal aga asja kurvem tagajärg selgus alles eeltöö järgus, katuse silepinnad lainetasid tänu pritsile kenasti. Eeltööd katusele kulus selletõttu ajaliselt ca 3 korda rohkem kui ma ennem planeerisin. Niiet kui ikka ise piitsaga juures ei istu siis tehakse ikka omaloomingut arusaamata autopleki hingeelust ja oma tegude tagajärgedest. Kõik muu töö oli nii kena nagu alumistelt piltidelt näha võib.

Lisaks veel vaid niipalju et kere on altpoolt sama kena nagu ülemistel piltidel seest näha on. Tehase korralikult kinni olev hermeetik on jäetud alles. Lahti murduv kraam on ära koogitud .

ainus jalgealune paik, serv servaga tasa ja järgimas auto all olevate raamide kuju, kerehermeetik ja epokrunt peal et asi kestaks kauem.

Ülemistel piltidel on näha see etapp mis kajastab umbes 5 värvikihi mahavõtmist keemiaga. Palju nühkimist ja ca 5l värvieemaldit. Natuke tehase ülimalt vastupidavat krunti on veel näha, kuid allpool saab näha kuidas vana kaunitar võetakse veel kord viimseni alasti ja läikivat plekki saab veel korra imetleda.

 

Peale haljaks võtmist sai esmase kihina selga epokrunt mis ka happekrunti sisaldab. Kena paks kihtjäi sellest.

Järgneb osas VOL2.

Made with Namu6